Silver Meikar partei varjatud rahastamisest: “Nägin, et teised teevad ka nii ja et nii need asjad käivadki!”
Reformierakonna rahastamise tegeliku palge paljastanud endine riigikogu liige Silver Meikar kutsus sellega esile kriminaalmenetluse ning peab seetõttu täna uurijatele avalikustama, kes erakonna liikmetest on veel seotud musta raha parteikassasse kantimisega. “Ma ei tahaks öelda ühtegi nime, kes on olnud mu sõber ja kolleeg, aga kui prokuratuur mu käed selja taha väänab, siis pean ma need nimed ütlema,” ohkab Meikar.
Meikar avaldas eile Postimehes artikli, milles teatas, et annetas 2009. aasta novembrist 2010. aasta juunini lühikeste ajavahemike tagant Reformierakonnale kokku 115 000 krooni. Seda, kust raha pärines, ei tea ta enda sõnul aga tänaseni.
Meikari väitel uuris toonane erakonna peasekretär, praegune justiitsminister Kristen Michal, kas Meikar on nõus erakonda toetama. Kui Meikar vastas, et hetkel väga suuri võimalusi ei ole, tehti talle väidetavalt selgeks, et raha Meikaril endal ei kulugi. Nimelt andis Meikari sõnul talle jupikaupa ümbrikuga sularaha erakonna liige Kalev Lillo, kes töötas sel ajal Reformierakonna peakontoris.
Skeem oli selline, et esmalt tõi tundmatu sularaha erakonna kontorisse. “Kes antud juhul tõi, ma ei tea,” lausub Meikar. Põhimõtteliselt võib see ju siis olla kas või Vene luure, Gazprom või ükskõik kes? “Ma ei tea,” lausub Meikar vaid.
Ümbrikke oli rohkem
Seejärel toimetas Lillo Meikari väitel temani ümbriku tavaliselt 20 000 krooniga.
“Neid ümbrikke oli tal kaasas rohkem,” räägib Meikar. “Kandsin selle raha siis enda arvele ja siis erakonnale. Kui mul oli endal see raha arvel juba olemas, siis tegin ülekande ära ja jätsin ümbrikurahana sularahaks endale.”
“Olin nõus, tahtsin parteid aidata,” jätkab Meikar. “Viga oli see, et ma ei küsinud, kust see raha pärit on ja miks sellisel moel [annetust] on vaja teha. Ei mõelnud toona, et midagi ebaõiget oleks. Paluti aidata, aitasin. Nägin, et teised teevad ka, et nii need asjad käivadki.”
Miks juba 2003. aastal esimest korda riigikokku pääsenud ja siis ka parlamendi noorim liige olnud Meikar alles nüüd sellise jutuga lagedale tuli?
“Oleksin võinud muidugi seda varem teha. Vestlesin enne mitme inimesega Reformierakonnast ja ka väljast. Põhjus seisneb selles, et riigikohus otsustas, et mõjuvõimuga kauplemine pole kuritegu,” viitab Meikar riigikohtu otsusele mõista osaliselt õigeks mõjuvõimuga kauplemise süüasjas Tallinna linnavolikogu liige ja Pirita linnaosa halduskogu esimees Mati Eliste, kuna Eesti seadustes puuduvad normid, mis eristaksid ametnike seaduslikku mõjutamist ebaseaduslikust.
Meikari sõnul on probleem selles, et reaalselt puudub huvi erakondade rahastamist korrastada. “Ma usun, et ainult avalikkuse surve sunnib eliiti võtma vastu seadusi, mis võimaldaksid välistada musta, salapärase raha kasutamise erakondade rahastamiseks. Ja sellega välistada ka ohu Eesti julgeolekule. Sest poliitikud, ministrid ja parteid, kes niimoodi raha saavad, on täiesti annetajate lõa otsas,” nendib endine saadik, praegu inimõiguste instituudi nõunikuna töötav Meikar.
Michal pidas Meikarit sõbraks
Lillo ja Michal lükkavad Meikari väited ümber. “Reformierakonna tööjaotus tol ajal oli üsna selge – peasekretär ehk Kristen Michal suhtles ettevõtjate ja suuremate annetajatega ning minu töö oli suhelda piirkondade ja muu hulgas ka riigikogu liikmetega, et paluda annetusi ning vaadata, et kampaaniakulud kaetud saaks,” ütleb Lillo ja lisab, et seega ei saa tõele vastata väide, et Michal oleks Meikarilt annetust palunud.
“Kindlasti lükkan ümber väited, et oleksin Silver Meikarile raha andnud. Loomulikult on aastaid hiljem alati võimalik kellel iganes öelda, et ta ei ole annetusi teinud oma vara arvelt ja Kalev Lillo surus neile ümbriku põue, kuid saan vaid veel kord kinnitada, et midagi sellist ei ole olnud,” rõhutab Lillo.
“Pidasin Silver Meikarit oma sõbraks. Oleme koos rajanud erakonna noorteorganisatsiooni ja olen olnud talle toeks ja tööandjaks aegadel, kui tal pole lihtne olnud. Seda enam olen pettunud selliste avalduste üle,” kostab Michal.
“Ka mina pean Michalit oma sõbraks. Ent anda asjale sõpruse toon on vale. Probleem pole sõbrasuhetes, vaid selles, et kõik peaksid käituma seaduste järgi,” lausub selle peale Meikar.
Meikari väidete kontrollimiseks alustas riigiprokuratuur kriminaalmenetlust ja homme [täna] kavatseb Meikar prokuratuuris öelda välja kõik nimed, kes sarnase skeemiga musta raha erakonnale annetasid.
“Homme on mul raske päev, sest pean ju rääkima prokuratuurile tõtt, aga see tähendab, et pean tunnistama inimeste vastu, kes on minu sõbrad…” ohkab Meikar. “Ma ei tahaks öelda ühtegi nime, kes on olnud mu sõber ja kolleeg, aga kui prokuratuur mu käed selja taha väänab, siis pean ma need nimed ütlema.”
Ligi on pettunud
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et tema ei teadnud Meikari annetusest midagi. “See on loogiline: poliitikategijate ja annetajate vahel hoitakse Reformierakonnas teadlikult distantsi, sest üks pool ei tohi tunda end otsustamisel tänuvõlglasena, teine aga eeldada, et mingi seos otsuse ja annetuse vahel eksisteerib. Annetuste eeldusena käsitatakse usku ilmavaatesse ja heasse valitsemistavasse, mitte lootust teistsugustesse otsustesse või kõrge ameti saamisse,” räägib staažikas Reformierakonna minister.
“Mu erakonnakaaslase karm sõna on nüüd teiste oma vastu, aga asja teeb mu jaoks kergemaks isiklik kogemus, et poliitikat saab teha puhta südametunnistusega ning ta on palju ausam, kui armastavad väita need, kes preemiaks arvamusliidriteks pärjatakse,” rõhutab Ligi. “Silvergi on silma paistnud just sellise arvamusliidri ambitsiooniga, ja tema sõnade kaalu ei tõsta minu silmis ega kõrvus tõik, et äratajaks on, ja mitte ainult tema puhul, riiklikust ametist priiks saamine. Olen poliitikas vahel pettunud ka ise, aga praegu olen [pettunud] oma heas kolleegis. Aga eks mulle saa ette heita, et ma pole objektiivne.”
Parteijuhist peaministri Andrus Ansipi sõnul on Meikari väidete uurimine aga vajalik ja kui varjatud annetusi on tehtud, peavad asjaga seotud isikud nende eest vastutama.
“Pean väga lugu Jürgen Ligist, kes on ausalt oma seisukohad välja öelnud nii riigikogu liikmena kui ka ministrina. Ma olen kindel, et kui tema oleks teadlik erakonna rahastamise varjupoolest, oleks valmis avalikult seda täna ka tunnistama,” ütleb Meikar Ligile vastuseks.
Sularahaannetused on kahtlased
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu ütleb, et komisjon esitab kindlasti omalt poolt järelpärimise varjatud annetuste kohta Reformierakonnale. “Toetame uurimisorganeid ja vaatame, kas saame infovahetuse osas mingit moodi ka ise selles asjas kaasa lüüa. Meil ei ole eraldi uurimispädevust, meie uurimistoiminguid nagunii teha ei saa,” ütleb Ojasalu.
Ojasalu sõnul on näiteks suuremate sularahas tehtud annetuste osas juba mõnda aega küsimused üleval. “Selleks, et reaalseid samme astuda, peab olema põhjendatud kahtlus,” ütleb Ojasalu, lisades, et sellist taset veel komisjon saavutanud ei ole.
Ojasalu sõnul on üks variant, et erakonnad peavad aruandes eraldi välja tooma, kui raha on annetatud sularahas. “See annaks selge märke, millised annetused on suurema riskiga,” ütleb Ojasalu. Täpset statistikat selle kohta, kui palju annetatakse sularahas, ei ole.
Endine rahastamisskeem
Juba 2002. aastal kirjutas Äripäev poliitikute ringkondades liikunud jutust, et parteide tegelike rahastajate varjamiseks vormistatakse annetused erakonna liikmete nimele.
Näiteks maksis keskerakondlane Evelyn Sepp 1999. aastal erakonna toetuseks 40 000 krooni. Samas oli Sepp pidanud oma elus vaid sekretär-referendi ja riigikogu fraktsiooni nõuniku ametikohta. Vastne kaitseminister Sven Mikser käis juba 1999. aastal erakonna valimiskampaania toetuseks välja 53 000 krooni. 1999. aastal toetas ka nooruke Kristen Michal (24) erakonda 61 000 krooniga.
Tartu abilinnapea Margus Hanson kandis 1999. aastal kümnepäevaste vahedega Reformierakonna kontole 20 000, 20 000 ja 10 000 krooni. Erakonna 34 vähetuntud liiget külastasid 1999. aasta sügisel ühe nädala jooksul laupäeval, esmaspäeval ja reedel panka ning kandsid igaüks iga kord erakonna kontole 999 krooni.
Viimatimainitud skeemi kasutas ka Rahvaliit, sealhulgas ka president Arnold Rüütel, ning Keskerakond.